"ukselaudade" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Tõmmu, laiade õlgadega preester, kes seni oli sunnitud kloostri ranges kasinuses elama, värises ja kees, nähes seda öise armastuse ja himuruse stseeni. Noore ilusa tütarlapse nägemine, kes oli antud selle palava noormehe meelevalda, valas sulatina ta soontesse. Eriskummalisi tundeid tekkis ta hinges. Ihara armukadedusega sukeldus ta pilk kõigesse sellesse, mis avanes vallapäästetud kinnitusnõelte tagant. Kes sel silmapilgul oleks näinud tolle õnnetu nägu, mis pehkinud ukselaudade vastu oli surutud, oleks arvanud, et ta ees on tiiger, kes puuri varbade vahelt silmitseb gaselli õgivat saakalit. Ta silmaterad sätendasid tulukestena läbi uksepilude. Korraga napsas Phoebus mustlastüdruku kaelast rätiku. Vaene kahvatanud, ikka veel unistavate silmadega laps ärkas nagu unest. Ta tõmbus järsu liigutusega agarast ohvitserist eemale, ja pilku oma paljale kaelale ja rinnale heites pani ta punastades, segasena ja häbist