Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
lääneliku harjumuspära vastu: ei taheta ehitada midagi uut, vaid pigem harmoneeruda
olemasolevaga. ,,Olemaks suuteline aktsepteerima muutust ning end sellega kooskõlla viima,
peab inimene välja tungima vastakate erisuste ning tendentslike hinnangute maailmast.
Saavutades nägemuse ühtsusest Taoga, mis ühendab kõik olemise kahesused, saab inimene
85
hoida oma vaimu tervena. Ja tema vastus elule on siis kui uksehingel, mis istub hästi oma pesas
või nagu peeglil, mis haarab ning peegeldab kõike ilma veata. Inimene, kes on hea või kurja
poolt kõigutamatu ,,laseb asjadel olla nõnda nagu nad on ning ei püüa olla abiks elule.""
(BAIRD&BLOOM 1971:198) Seega saavutatakse ,,surematus", ühinedes maailmakorra
Esimese Printsiibiga ning elades edasi selles, kuna tao on surematu, olles osa asjade loomusest.
Siiski on oluline mõista, et erinevalt budismist ei too taoismis ,,loobumine" kaasa asjade
annaabi.ee 
