Mõlemad majad on kaunid, kuid üks on siiski villa ja teine elamu, kuid see eest väga kompaktne ja hästi läbimõeldud. Rotermanni Lausepatöökoda - 1917. aastal sai valmis, Hoone näol on tegemist tüüpilise tsaariaegse tööstushoonega, mida iseloomustavad hoonetüübile omane maht, fassaadikujundus ning käsitöönduslik paemüüritis. 2-korruseline paekivist hoone koosneb pikaks venitatud ristkülikukujulise plaaniga põhikehandist ja sellega ristuvast hooneosast. Akna- ja ukseavadel on segmentkaatsed sillused, mis on laotud punastest tellistest. Hoone paekivist müüre läbistavad arvukad sepisankrud. Rudolf Otto von Knüpfferi oli arhitekt. Solarise keskus valmis aastal 2009 ning arhitekt on Raivo Puusepp, hoone ehitati peaaegu täielikult lammutatud sakala keskuse asemele. Mõlemad majad on uuenduslikud, Solarise keskus on ehitatud täiesti tühjale alale, Lausepatöökoda aga uuendati juba allesolnud majale.
Interjöör Renessanssliku interjööri on kõige parem vaadelda villade ja paleede siseruumides. Aadlikke ja ülirikaste kaupmeeste villasid võiks kirjeldada kui poeesia, filosoofia ja diskussioonide harrastamise paika, mille kujundamisel ei mänginud tähtsat rolli mitte ainult arhidekt, vaid ka kunstnik ja skulptor ning ka nende alltöötav käsitööliskond. Pidulike ruumide kujundusvõttestik oli järgmine: ukseavadel oli kolmnurkse frontooniga siseportaalid, põrandad olid kaetud marmorplaatidega, seina allosa kattis kõrge sokkel, millelt sirutusid laeni seinu rütmiliselt liigendavad pilastrid, mille vaheline pind oli kaetud kas gobeläänide või maalidega, kasutati nii freskot kui ka tahvelmaali. Rumi sein lõppes laealuse, antiigist inspireeritud karniisiga, mida mõnikord eristas laest ka lai maalitud või reljeefne friis. Laetüüpidest oli kõige leinum kassettlagi, kuid esines ka tavalist talalage