Vana-Vene riik
988. aastal algaski
ristimine. Kui ülikkond võttis uue usu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud
sellega sugugi nõus. Novgorodis tuli ristimisel rakendada isegi vägivalda.
Ristiusu vastuvõtuga kaasnes Bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Suur tähtsus oli
sellel kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle kaks tähestikku: glagoolitsa ja
kirillitsa. Peagi muutus Venemaal valitsevaks kirillitsa(lihtsustatud variandid ka
tänapäeval kasutusel venelastel, ukrainlastel ja mõnel lõunaslaavi rahval). Bütsantsist
ja Bulgaariast pärines ka kirikukirjandus, milles järgiti bütsantsipäraseid ilukõne
reegleid. Kloostrites ja vürstide õukondades hakai ka kroonikaid kuhu tähendati üles
tähtsamad sündmused
annaabi.ee 
