Eesti uusaeg
mingi 50% max, olenes kohast.
Eestlaste ja lätlaste venestamist käsitleti tihti just julgeoleku aspektist. 1871 saksamaa
ühendamine ja Keisririigi teke, see hakkas euroop ajõudude vahekorda muutma ja venee
keskvõimu suhtumine baltisakslastesse hakkas muutuma. Saksa mõjus balti prvintsides hakati
nägema järjest rohkem julgeolekuohtu.
Venestuse algus: balti provintside kontekstis oluline laiem olukord vene impeeriumi
läänealadel. Algas see poolast ja leedust 19 sajandi esimesel poolel Ukraian aladel
1870ndatel, eesti ja liivimaal 1880-1890 aastatesse jääb see raskuspunkt.
1855-1881 Alexander II valitsemiaeg oli suhteliselt vabameelne ja liberaalne. Aleksander II
ajal oli see venestamise küsimus küll päevakorral, kuid siiski enamjaolt vaid
ajalehtedes/ajakirjades.
Kui 1881 sai võimule Alexander III, siis ajsad muutusid. Tema jättis kinnitamata balti
provintside privileegid, oli sõjakas tüüp, tahtis alla suruda kõik, mis rahvusluse arenemist
pidurdavad.
Uued kubernerid:
annaabi.ee 
