Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
Eraldi olid
veel tolliametnikud (kontrollisid kaubandustulusid). Ametikohti võidi ka ühildada ning nendel
olid tavaliselt ametis kohalikud. Ainuke linn, kelle esindajad maapäeval olid, oli Riia.
Maapäevad pidid toimuma iga 3 aasta järel, kuid tegelikkuses toimusid need harvem.
Rüütelkondade juhtorgan oli maanõunike kolleegium. Tegelik otsustamine oli
maakonnasaadikute käes. Keskvõimu korraldused edastati ukaasidena, mis nö alama astmeni
1
Eesti 18. sajandil
jõudsid tavaliselt 7-10 päeva jooksul. Käsud saadi kätte patendina. Maakondade tasandil
kroonuametkond puudus.
Kohtukorraldus: Aadlil oli kõrgem kohtuvõim. Alamastme kohtuteks Eestimaal olid
meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud
maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga
annaabi.ee 
