täiendavat elamispinda. Ujuvahendusega sild Paadisildade rajamine on Eestis käinud aastakümneid peamiselt ühel moel - vaiade rammimine veekogu põhja ja seejärel raamistiku ja katte ehitamine nimetatud postidele. Viimasel aastakümnendil on aga oluliselt populaarsemaks muutunud just ujuvlahenduste kasutamine, kuivõrd need on lihtsamini hooldatavad, teisaldatavad ja paremini veekogu iseärasustega kohanduvad. veepealset ujuvsilla osa, kus on olemas kõik disaini ja funktsionaalsuse elemendid - kandev tasapind, pollarid, kinnitusrõngad, varustuskastid, redelid, valgustus, elekter ja vesi jpm. Nimetagem seda ujuvsilla esimeseks osaks. Selleks, et kogu nimetatud tehniline lahendus veepinnal püsiks on vajalik sellele ujuvuse andmine ehk sillale nn teise osa loomine. Sellisel kujul on sild ujuv ning funktsionaalne, kuid geograafiliselt mitte paikne. Nimetatud probleemi
inimestele mõeldud liikumisteede standarditele, mis on välja töötatud riiklikul tasandil. 5. Suureks probleemiks on ka supluseks vajaliku sügavusele jõudmine. Põlvesügavuses vees olemine ei olnud intervjueeritavate jaoks lahendus supluseks. Intervjueeritavad pakkusid välja ka omapoolseid lahendusi. Esimesena tahaks ära tuua paadisilla taolise ujuvsilla ehitamise supluseks sobiva sügavuseni. Teise mõttena jäi kõlama idee soetada ujuvad ratastoolid, mille abil saaks rannavalve soovijaid vette transportida ja hiljem neid ka välja tuua. Toetudes tehtud uurimustööle, teeb autor järgmised ettepanekud olukorra parandamiseks: 45 1. Hooldada ja parandada Stroomi rannas olevad laudisteed ja viia need vastavusse seadusandlike normidega. Võimaldada ohutud üleminekud laudisteede alguses ja
annaabi.ee 
