Rwanda
kulda, Kivu järve all on maagaasi 57 mrd. M3 (2002. Aastal). Valitseb ühtlane
lähisekvatoriaalne kliima.
Vihmaperiood on oktoobrist detsembrini ja märtsist maini. Sajab keskmiselt 1000 mm/a,
rohkem lääneosas ja Virunga massiivil ( kuni 2000 mm/a), vähem keskosa kiltmaal ning
põhja- ja idaosas. Kigalis on keskmine temperatuur jaanuaris on 19,4 ja juulis 21,1oC.
Suurim jõgi on maa idapiiril voolav Kagera ( Niiluse lähtejõgi), selle orus on palju soid ja
järvi ning ainulaadne ujuvsavann. Rwanda alale ulatub Kivu järve idaosa, rohkesti järvi on
kiltmaa nõgudes.
Umbes 12% riigi territooriumist katab mets. Valdab savann, Virunga massiivil kasvab
vihmamets. Rwandas elab 151 liiki imetajaid. Linde on 730 liiki (200 liiki on pesitsejad),
roomajaid 97 ja kahepaikseid 25 liiki.
Kivu järv
4.
99% rahvastikust moodustavad bantu keelte hulka kuuluvat ruanda keelt kõnelevad ruandid.
Neist 84% on hutud ja 15% tutsid
annaabi.ee 
