Egiptus - Looduslikud olud:
4800 - 4400 e.m.a või hiljem)
3. Leiud El-Omarist Helwani ligidal, mis on radioaktiivse süsiniku meetodil paigutatud
umbkaudu aastasse 4100 e.m.a.
Ülem-Egiptuses aga: Hemamieh leiuala Badariani regioonis (~6050 e.m.a.). Seda peetakse
praegu kõige varasemaks märgiks põllundusest Egiptuses.
Vana-Egiptuse territoorium oli vastavalt asukohale Niiluse suhtes jagatud erinevateks
sektsioonideks. Tasandikku jõe kummalgi küljel tuntakse ujutusaladena. See on Egiptuse
viljakaim ala ja seal kasvatati suurem osa vilja. Talupidamine toimus selle piirkonna
kõrgeimas osas. Sealne maa oli musta värvi, rikas ja viljakas. Ujutusaladest natuke kõrgemal
paiknesid kõrbetasandikud. Seda piirkonda Niilus ei niisutanud. Seal egiptlased küttisid, sinna
matsid nad oma surnud. Äärmiselt hõreda taimestiku tõttu sobisid need alad sellisteks
tegevusteks, aga mitte põllunduseks. Veel ülespoole minnes jõuame kõrbekõrgendikeni. Sinna
annaabi.ee 
