Inglased korraldasid 1877. aastal esimesed meistrivõistlused. Esimene ujumise MM peeti 1973. aastal Belgradis. Eestis sai sportlik ujumine alguse 1910. aastal, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused 50m ja 300m distantsil. Juba varem oli saanud pikamaaujujana rahvusvaheliselt tuntuks Tallinnas pärit Richard Tiswelt. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919. aastal Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Ujumisraja pikkus oli aastatel 1908-1920 sada meetrit, alates 1924. aasta mängudest Pariisis aga 50 meetrit, kusjuures samas võeti kasutusele ka radu eraldavad köied. Naised debüteerisid olümpial 1912. aastal Stockholmis. Võrreldes ammuste aegadega on tänapäeva ujumine tunduvalt muutunud. Järjest rohem otsitakse tulemuste parandamisel abi tehniliste vahendite ja treeningmeetodika täiustamisest. Tänasel päeval on tulemuste parandamisel suur roll spordimeditsiini ja teaduse uusimatel saavutustel
2014 Tegevusdiagrammi elemendid ja nende tähistus. Vt. UML Superstructure Specification, v2.0, lk.333, 349, http://www.omg.org/cgi-bin/doc?formal/05-07-04 Modelleerimisvõimalusi on palju, dokumendis toodud näited on soovitusliku iseloomuga. Tegevusdiagrammid, töövood, infovood. Tegevusdiagramm on ujumisradade (swimlane) abil jagatud nii, et iga tegevust täidab konkreetne roll. Ujumisrajad võivad olla kas horisontaalsed või vertikaalsed. Ujumisraja päises tuleb ära näidata roll (Swimlane Name, antud näites näiteks Customer) ja rolli taga olevale tegutsejale vastav klass (Swimlane Class, actor on samuti klass). Kui tegutseja ja roll kattuvad, siis piisab kui näidata ainult tegutsejale vastavat klassi. Rollid luuakse tegevusdiagrammi(de) jaoks sobiva üldistusega, et saaks tegevuste täitjat näidata. Kui rolle ei ole võimalik eristada (või analüüsi täpsustase seda veel ei võimalda), siis pole vaja ujumisradu kasutada.
annaabi.ee 
