Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 9-10. Kvaliteetse bensiini ja sobivate plokikaante korral on siiski ka tänapäeval võimalik kasutada surveastmeid kuni 11ni, näiteks nagu ZR-1 Corvette'i mootor. Karburaator Kui kolb hakkab mõnes silindris allapoole liikuma, tekib hõrendus ehk vaakum, mis ulatub avatud sisselaskeklapi ja kollektori kaudu karburaatorini alumise pooleni välja. Kuna karburaatori all on vaakum, kütus ujukikambris on aga atmosfäärirõhu all, imetakse kütus läbi pihusti lõõri, kus ta allapoole liikuvas õhuvoolus pihustub ja aurustub. Ongi küttesegu kokku segatud ning valmis silindrisse suunamiseks. Küttesegu hulka reguleerib seguklapp, mida on joonisel poolavatuna kujutatud. See avaneb ja sulgub vastavalt gaasipedaali tallamisele juhi poolt. Kui gaas põhja tallata, avaneb klapp rohkem, lastes rohkem õhku endast mööda, ja seda rohkem pihustub ka kütust. Järelikult
käivitamisel vajatakse rikast segu; selleks tuleb kar- kamber e. lõõr. Kütusekraani avamisel voolab ben- buraatoris valmistada ülirikas segu (l : 4 ... l : 6), sest osa siin paagist ujukikambrisse. Teatud taseme saavutamisel temas olevast bensiinist kondenseerub enne süütemomenti suleb bensiini juurdepääsu ujukiga ühendatud nõel- kokkupuutel külmade detailidega. klapp. Koos bensiini taseme langusega ujukikambris Tühikäigu väikestel pööretel vajatakse vajub ujuk allapoole, avab nõelklapi ja seega bensiini mootori stabiilseks tööks tugevalt rikastatud küttesegu. juurdevoolu. See kõlab esialgu uskumatult, kuna mootor ju siis ei vea Segukambris segatakse bensiin ja õhk vajaliku koosti- midagi peale iseenda. Põhjuseks on asjaolu, et väikestel sega kütteseguks. Segukamber (lõõr) kujutab endast rõht-
annaabi.ee 
