Eesti loomastik. Selgrootud
Eestis on suurimad ujurid laiujur Dytiscus
latissimus ja kollaserv ujur D. marginalis.
Sugukond kukriklased Gyrinidae. Väikesed (3-8 mm), läikivmustad, salkadena
veepinnal tiirlevad röövmardikad. Ohu korral sukelduvad. Silmad on jaotunud kaheks,
alumine pool jääb vee alla, ülemine vee peale. Vastsed elavad veekogude põhjas,
nukkuvad taimedel veepiirist kõrgemal.
Sugukond vesimardiklased Hydrophilidae. Enamikus mustad, lühiovaalsed (1-40 mm),
ujujalgadeta, veetaimedel ronivad taimtoidulised mardikad. Õhku võtavad pea karvakeste
abil ja säilitavad rindmiku ja kõhu all. Vastsed enamasti röövtoidulised. Eesti suurim liik
on hiid-vesimardikas Hydrous aterrimus, kelle vastne võib toituda ka kalamaimudest.
Nukkub nukuhällis maismaal.
II Alamselts: Segatoidulised Polyphaga.
Enamik mardikalisi kuulub sellese alamseltsi
Sugukond raisamardiklased Silphidae. Mardikate kattetiivad on tagakehast lühemad.
annaabi.ee 
