rühma, loomariiki. · Krevetid on lülijalgsed. · Krevetid on väga laialt levinud. · 6 väga peenikest, habrast käimisjalga kasutavad krevetid mööda merepõhja liikumiseks ning "õrrel istumiseks". · Tagakehale kinnituvad ujujalad. https://www.youtube.com/watch?v=TXXsUL3qlq8 KREVETID · 2-25cm pikkused pikad vähid. · Neid on kerge ära tunda seljakilbi järgi, kuna see moodustab keha eesosas terava nokise. · Liiguvad oma ujujalgade abi või siis enda uime kõhu alla lükates. ELUPAIK · Krevetid on väga laialdaselt levinud ning neid võib leida merepõhjast, rannikualadelt ning samuti jõgede ja järvede ääres. · Enamik kreveti liike on merevee elanikud, kuid veerand neist elab magevees. Nt.Japonica krevett. · Merevees elavaid krevette leiti sügavamal kuni 5000 meetrit. KRILLID · Krillid ehk hiigelvähid. · Krevetisarnased, umbes 5 cm pikkuse.(1-2/6- 15)
juba umbes 12 kraadi juures. Paaritumisperiood kestab jõevähil kokku umbes 3 nädalat. Kui kaua kulub paaritumisest marja heitmiseni, oleneb paaritumisajast ja temperatuurist. Emane jõevähk koeb marjaterad keskmiselt poolteist nädalat pärast paaritumist. Signaalvähi emased koevad tavaliselt vahetult pärast paaritumist. Marjaterad kinnituvad limanäärmetest erituva lima abil laka alapoolel paiknevate saba- e. ujujalgade külge, aga ka laka alapoolele. Signaalvähi emane kannab marja järgmise aasta juuni lõpuni, jõevähk 2-3 nädalat kauem. 8 Marjaterade ja poegade arv Marjaterade arv oleneb emase suurusest (joonis 4). Signaalvähi marjaterad on mõõtmetelt väiksemad ja neid on ühel emasel rohkem kui jõevähil. Ka sama liigi isendite vahel on suuri erinevusi marjaterade suuruses. Esimest korda kudevate emaste mari on tavaliselt peenem.
annaabi.ee 
