Lähte Ühisgümnaasium HALLUTSINATSIOONID Referaat Koostaja: Reelika Soo Lähte 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna see teema pakkus antud töö autorile kõige enam huvi. Sõna ,,hallutsinatsioonid" tuli kasutusele 16.sajandil. Tol ajal tähendas see niinimetatud uitavat meelt. Prantsuse psühhiaater Jean Etienne Esquirol pani 1830. aasatel sellele sõnale tänapäevase nimetuse. Sõna täpne definitsioon võib erineda, sest piir hallutsinatsioonide, väärtaju ja illusioonide vahel ei pruugi alati väga selge olla. Üldiselt võib hallutsinatsioone defineerida kui aistinguid, mida tajutakse ilma igasuguse välise ärrituseta. Hallutsinatsioonid on sageli hirmutavad. Mõnikord võib põhjuseks olla mingi teatud objekt nagu näiteks ämblik
Goethe ,,Iphigeneia Taurisest", Heinrich von Kleist ,,Penthesileia" 47. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. Kreeka eepikas kirjeldab Sophokles Odysseust kui mõistuse häält, võrreldes karakteri jäiga antiiksusega. Vergilius'e Odysseus on tema ettekujutus kreeklastest: ta on kaval, kuid tänamatu, ja ka pahatahtlik ning nautlev. Ovidius on Odysseust kujutanud kui suurt uitavat naistevõlujat. 48. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika. 49