See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need kolm seisust olid: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Esimesed kaks seisust olid kõrgemad kui kolmas. Vaimulikud pidid kõigi eest palvetama ja hoolt kandma, et inimesed pattu ei teeks. Aadlikud pidid kõiki kaitsma välisvaenlaste ja kurjategijate eest. Ja lihtrahvas pidi füüsilise tööga kõigile elatist teenima. Väike jääaeg tõi endaga kaasa erakordselt külmad talved ja vihmased suved. Inimesed kelgutasid ja uisutasid kanalitel. Külm ja niiske kliime tõi kaasa viljaikaldusi. Uusaja jooksul vähenes märkimisväärselt nakkushaigustesse suremine. Viimased katkuepideemiad laastasid Inglismaad 1665. aastal. Eesti ala Põhjasõja ajal 1710.-1711. aastal. Katkust saadi jagu, kuna hügieenitingimused paranesid ja inimesed hakkasid ennast rohkem pesema. Perekonnal oli kaks vormi: tuumikpere, mis koosnes emast, isast ja lastest. Ja suurpere, kus ühe katuse all elasid vanavanemad ja
· vaatluspunkt jääb situatsiooni kulu sisse · algus- või lõpp-piir ei ole märgitud · vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon toimuv Näiteks: Tüdrukud uisutavad. Mees ehitas maja. Perfektiivsed situatsioonid · situatsioonil on mingi piir, mis eraldab teda vaatluspunktist · situatsiooni määratlevaks piiriks võib olla kas ajalisus, tegevuse lõpetatus, vms · vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon terviklik Näiteks: Tüdrukud uisutasid õhtuni. Mees ehitas maja valmis. 11. Kuidas ühildub öeldis alusega, kui aluseks on hulgafraas või rindühend? 1. Hulgamäärsõnade, samuti tervikut väljendavate hulganimisõnade puhul on öeldis ainsuses. Nt Palju inimesi sai surma. Jagu sõdureidmarssis üle silla. Öeldis on enamasti ainsuses ka kogust väljendavate hulgasõnade osa, enamik, hulk, muist, mitu, paar või tosin puhul. Kuid kui selline hulgasõna paikneb lause algul ja teda laiendab
annaabi.ee 
