MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED
- Jala- ja käetõuke vale ajastamine.
- Halb tasakaalutunnetus – jalatõuge lõpeb liiga vara või hilja.
- Keppide ja käte asetus on tõukel liiga lai.
- Liigne, väsitav kramplikkus vabalibisemisel.
- Uisutõuge liiga suure (üle 30°) nurga all.
- Liiga madal tõukepaine ( jalgade kõverdamine).
- Pikemal sõidul ei vahetata tõukejalga.
3.4.1.2. Kätetõuketa uisusamm.
Selle sõiduviisi tsükkel koosneb kahest uisusammust, kus jalatõukele järgneva vabalibisemise
kestus on olenevalt oludest ja sõitja tasemest suuresti varieeruv. Kätetõuketa uisusammul
on 2 varianti:
a) Käte hoota ehk passiivne variant,
b) Käte hooliigutustega ehk aktiivne variant.
Mõlema variandi puhul on kere mõõdukalt ette kallutatud. Sõiduviisi kasutatakse suuremal
kiirusel tasasel ja laugel laskumisel (eriti laskumiste lõpus, kus kätetõuge ei anna veel efekti).
Aktiivset variant kasutatakse sageli finišisirgel.