Merekultuur ja etikett
Uisk-Muhu saare meistrid on hoidnud uisu ehitustraditsioone elus alates viikingiajast. Uisk
oli algselt raa-purjega sõjaalus. Pärast muistset vabadussõda kujunes uisust
gutterpurjestusega posti- ja kaubalaev, mille tunnusteks olid sirged täävid, madal süvis, lai
kere, avatud tekiosa, kaks paari aerusid ja hiigelsuur kahvelpuri. Muhulaste ametlikud
kohustused uisu peal algasid aastal 1532 ja kestsid ligikaudu 400 aastat. Pärast I
maailmasõda regulaarsed uisureisid Väinamerel lõppesid.
-Kaubaveo eesmärgil laiendati laevakere ja lisati peegelahter. Raa-puri asendati hiigelsuure
kahvelpurjega, mis pakkus igapäevast tööd vähemalt neljale uisusulasele. Lisaks olid
kasutusel eespurjed ja topsel. Tuulevaikuses kasutati kahte aerupaari. 19. sajandi uisu
kerepikkus oli Suurel väinal ligikaudu 18 meetrit ja Väikesel väinal 12 meetrit. Suuremad
laevad mahutasid kokku kuni kümme hobusevankrit. Postiga alguse saanud muhulaste