E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
laulsid sõjalaule, mis veel esivanemailt suust suhu päritud. Üksikud «salgad luusisid lossi
ümber ja valvasid, et keegi sisse ega välja ei pääseks.
Tuli kolmas õhtu. Vali tuul kihutas pilvi kiiresti üle taevavõlvi. Pimedus jõudis ruttu kätte.
Lossis süüdati tuled. Magada ei julgenud tol ööl keegi. Rohked vahid valvasid müüril.
Ka Tasuja seadis vahid lossi ümber. Teised heitsid puhkama. Tasujal ei olnud uinumishimu.
Ta istus kännu otsa, toetas lõua käele, j a jäi mõttes lossi poole vahtima. Tuul mühises ja
vingus
puudes. See kõlas täna nii kaeblikult, nii kõhutavalt. Oli, nagu tõstaksid öövaimud häält ja
kuulutaksid
kuulajale õnnetust. . . Tasuja silmad otsisid üht lossiakent, mille võreruutude tagant
valge eesriide läbi paistis öölambi kuma. Ta ei suutnud silmi sellest tuntud paigast pöörata.
Müdistasid