Bioloogia iseseisev tartu khk
Tavaliselt on koger 1040 cm pikkune, erandjuhtudel kuni 64 cm ja 3 kg raske. Koger sarnaneb
karpkalale, kellest erineb poiste puudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti
keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas.
Koger on enamasti mageveekala, kuid teda esineb ka meres. Enamasti leidub kokri tiikides ja
karjäärides, harvem järvedes ja jõgedes. Koger on lepiskala ja toitub igasugustest putukatest ja
limustest. Koger koeb juulis-augustis. Ta viibib talvel uinakutaolises olekus veekogu põhjamudas,
talub hästi hapnikuvaest vett.
Kokre püütakse enamasti õngega, söödaks näiteks leib, sai, vihmauss.
Toiduahel
annaabi.ee 
