Kerakala
oma kiirust järsult tõsta on esimesed ja kõige olulisemad kaitsemehhanismid kiskjate vastu.
(Keiichi, Matsura & Tyler, 1998)
Kalade nahk on vintske ning pealt kaetud kolmekandiliste ogadega. Rahuolekus liibuvad ogad
vastu kala nahka, seevastu ohu või ärrituse korral sünnivad kala kehaga ulatuslikud muutused.
Kala pumpab tahtlikult, oma lihaste abil kõhunaha all paiknevasse söögitoru kotjasse
umbjätkesse ohtralt vett, ta mõõtmed suurenevad kiiresti ja varsti meenutab uimeline pigem
suurt kera. Muide – veest välja võetud kerakalalane ahmib endasse hoopis õhku ja paisub
samuti nagu täispumbatud pall. Kerastunud olekus tõusevad ka nahka katvad ogad piikidena
esile, keha mõõtmed suurenevad ning vaenlased jäävad ründamise asemel kõhklevale
seisukohale. Ka alles paisuvat kerakala on ohtlik neelata, sest suutäis võib kiskjale neelu kinni
jääda või seedekulgla rebestada. Kerakala ei tapa küll suur kiskjaid nagu haid, kuid võivad
tappa inimesi
annaabi.ee 
