Kanep ja Eesti
Nende
subkultuuride sees levivad arusaamad piiravad noorte vaimset silmapiiri ja tekitavad n-ö seisva vee
efekti. Sellistes sõprade-kanepisuitsetajate "tiikides" võivad üsna kontrollimatult vohada vildakad
arusaamad mõistlikust ja soovitavast. Ehkki uimastikasutajaid kiputakse tihti näitama ohvritena (ja
mõnel puhul see nii tõesti ka on), mängivad isiklikud sisemised normid kontrolli omamises olulist
rolli. See annab lootust, et hea-küll-ma-siis-proovin-kord jääb viimaseks või uimastivaimustus
möödub ilma probleemideta. Sarnaselt püütakse lastele õpetada, et klaas veini õhtusöögiga on
mõistlik, pudel viina klassiekskursioonil aga mitte. Mida rohkem on inimesel kogemusi kontrollitud
uimastitarbimisega, seda tõenäosem on, et ka tema enda harjumused sarnasteks kujunevad (Peeter
Vihma, Areen, 07.12.2006).
Tõsiasi on see, et vaatamata üleriigilistele kanepivastastele kampaaniatele, on kasutajate arv
Eestis viimase 15 aasta jooksul kolmekordistunud