2014. Autor tahab leida paralleele ja sobivaid ideid võrreldes kogemusi. Eestlased on praegu autori arvates samas seisus oma väärtushinnangutes ja lahendustes uimastisõltlaste rehabilitatsioonis nagu Ameerikas oldi 60-ndatel. Uimastisõltuvuse ravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi tervikuna võib vaadelda kui eri sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustikku, mis sisaldab erinevaid elemente alates uimastisõltlase motiveerimisest uimastivabaks eluks ja lõpetades tema integreerimisega ühiskonda töövõimelise liikmena. Igas riigis on see süsteem erinev ja koosneb erinevatest elementidest. Tõsise sõltuvushäirega inimesed nagu teisedki inimesed, tahavad ennekõike elada toimekat, nii normaalset, rahuldust pakkuvat elu kui võimalik. Uus paradigma keskendub tervisehäirega inimeste rehabiliteerimisel ka õppimisele, töötamisele, iseseisvusele, rahuldust pakkuvatele sotsiaalsetele suhetele ja hea elukvaliteedi
rehabilitatsiooniprotsessi. 2.2 Päevakeskus Tegemist on sotsiaalhoolekande vastutusalasse kuuluva päevase rehabilitatsiooniasutusega narkootikumide tarvitamisest loobunud patsientidele (vt. Narkomaania ravijuhis. Rehabilitatsioon päevakeskuses). Päevakodusse suunatakse ambulatoorse või statsionaarse võõrutussündroomi ravi edukalt lõpetanud patsiente, kes on motiveeritud edasiseks uimastivabaks eluks, kel on olemas kodu ja perekond, kuid kel puudub õppimis- või töökoht. Igapäevane rehabilitatsiooniprogramm päevakodus kestab kuni 1,5 aastat. Ühes päevakeskuses saab rehabilitatsiooniprotsessis osaleda üheaegselt kuni 20 isikut. Rehabiliteeritavad on grupeeritud erinevatesse rühmadesse, igal rehabiliteeritaval on oma positsioon ja vastutusala päevakodu hierarhias. Toimub pisteline laborikontroll narkootikumide tarbimise tuvastamiseks.
annaabi.ee 
