Bioloogiline psühholoogia
- Hedooniahüpotees – aju elektrilise enesestimuleerimise nähtus. Ajus asuvad
mõnukeskused mille stimulatsioon tekitab mõnu. Ainetega proovitakse neid aktiveerida
Intsentiividele e. kihutitele tundlikustumise teooria e. intsentiivse olulisuse
teooria (Robinson ja Berridge).
Intsentiivid või kihutid on signaalid sise- ja väliskeskkonnast millel võib uimastitega
otsene side olla või mitte, aga mis suunavad käitumise uimastiradadele. Sarnaneb
sarrustuse teooriatele aga läheb mõnuprintsiibist kaugemale. Autorite arvates juhivad
psüühilisi nähtusi teadvustama otsutamisprotsessid. Selles teoorias võtavad uimastid
teadvustamata otsuste keerises asjade olulisuse ja ebaolulisuse kohta selge positsiooni.
Kõik toimub närvirakkude kaudu seega peab ajus olema automaatse omistamise
mehhanism
Naalduva tuuma dopamiin ja olulisuse omistamine.