Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Membraan on tavaliselt koonuse või kupli kujuga, kuid täpne kuju on tootja otsustada. Ideaalne materjal oleks: Väga tugev, et ära hoida kontrollimatuid membraani võnkumisi Väga kerge, et võimalikult suur osa signaalist võimalikult täpselt heliks muutuks - füüsiliselt hakkab membraan liikuma mingi aeg pärast valjuhääldi mähisele antud elektrisignaali. Mida massiivsem on membraan, seda "uimasem" see on ning suurem osa valjuhääldi sisendisse antud elektrisignaalist muundatakse heliks moonutatult. Samuti kui membraan on liikunud oma ekstreemumpunkti, peab lõdvik selle tagasi normaalasendisse tõmbama. Ka siin muutub protsess aeglasemaks ja "uimasemaks", mida massiivsem on membraan. Hea summutuvusega, et ära hoida resoneerimist ja võnkumise jätkumist signaali kadumisel. Kahjuks ei ole ideaalset materjal olemas. Et võimalikult palju eelnimetud tingimusi täita,
Haigust võib tekitada pidev magamatus ning stress. Kui magada öösel piisavalt, ning väljapuhanuna iga hommikut alustada on tuju parem ning töövõime suurem. Stressist on tekkinud depressiooni lugematu arv inimestel ning selle vältimiseks võiks magada öösel vähemalt 8-9 tundi ning aeg-ajalt käia puhkamas ning pühendada aega iseendale. Samuti ei tohiks ka liiga palju magada, sest siis on päevasel ajal olek uimasem. Uneaega tuleks kontrolli all hoida, kõige parem on, kui inimesel kindel rutiin magamamineku ning ärkamisega seoses. Kui keha harjub kindla rütmiga, siis on päev-päevalt kergem uinuda õhtuti ja samuti hommikul kergem tõusta. (Lundbeck:Depressioon) Pidevalt värskes õhus viibimine aitab samuti suurel määral. Kui käia tihti väljas näiteks koeraga jalutamas, jooksmas või hoopis sõpradega kokku saamas on depressiooni tekkimise võimalus väiksem