Luulereferaat Ellen Niit
süvenedes ja varieerudes. See hõlmab mehe ja naise vastastikkust tunnet, armastust lapse,
kodu, ema ja isa vastu, looduse, kodumaa ja oma rahva vastu, hella suhtumist kogu
maailmasse ja kõigisse headesse inimestesse. Karges, kujundi- ja vorminõtkes, hingesügavusi
puudutavas värsis avanevad armastustunde ülendavad rikkused õrnast igatsusest,
meeleliigutusest, kahtlustest ja jagamisrõõmust kuni meelelise kire uimani. Ellen Niidu
ehedas siiras armastusluules saab väljenduse ka tunde enese muutumine ajas, armastuse pidu
ja argipäev. Rõõmus ning helge kahekesi-olemise ja jäämise hoog asendub leebe
mõtlikkusega, mis oskab hinnata ka väikseid ande ja tähelepanuavaldusi, kus iga päev ja iga
hetk saavad väärtuseks. Mehe ja naise armastuse juurde kuuluvad perekond, lapsed ja kodu.
Ellen Niidu luule põhitoon on optimistlik ning helge, samas ka pisut nukratooniline,