Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine
Raskema lõimisega muldadele saab anda K varuväetisena, kuna fikseeritud. Kerge
lõimisega mullad (plii/saviliiv füüsikalist savi alla 5) ei tohi anda varuväetisena kuna
esineb arvestatav leostumine.
Kaaliumi on mullas palju, liikuva K varu suur. Teraviljade puhul saame 20-40% ulatuses
kasutust planeerida, kartuli puhul 40-60%.
KALTSIUM (Ca)
Sekundaarne mineraal, on mitmesuguste mineraalide koostises. Reageerides
süsihappegaasi ja H2O muutub Ca kergesti välja uhutavaks.
CaCO3 + CO2 => Ca(HCO3)2
Ca reguleerib toitekeskkonda mullas; puudus esineb ainult happelistel muldadel (Ca
neutraliseerib mulda).
Põhja-Eestis, kus on karbonaatsed mullad, pole Ca puudust (Pärnu-Võnnu-Mustvee
mõtteline piir).
Happeliste muldade lupjamisel kõrvaldatakse Ca kui mineraalelemendi puudus mullas.
13
5 LOENG 01.03.06
MAGNEESIUM (Mg)
Mg on klorofülli molekulis kesksel kohal. Mg sisaldus mullas kõigub. (Dolomiidid Mg).