"uhtuvates" - 1 õppematerjal

Riikide kokkuvõte

nõlvadel (1500-2000 mm/a), vähim aga Vahemere rannikul ja Reini ja Rhone'i orgudes (500- 800 mm/a). Siseveekogud hõlmavad 1400 km2, palju on aasta ringi veerikkaid jõgesid. Suurimad jõed on laevatatavad ja neid ühendavad kanalid. Pikim jõgi on Loire (1012 km), mille vett kasutatakse ka tuumaelektrijaamade jahutusveeks. Mägedest laskuvad jõed on energiarohked, energiat on palju ka Biskaia lahe ja La Manche väina suubuvate jõgede lehtersuudmeid uhtuvates tõusu- ja mõõnalainetes. Järvi on palju, kuid nad on väiksed. Prantsusmaa asub valdavalt laialehiste metsade alal, kuid Biskaia rannikuluidetel ja mäestikes kasvavad ka okasmetsad. Kokku hõlmab mets 25% territooriumist. Maavaradest leidub rikkalikult kaali- ja kivisoola ning uraani- ja väikese metallisisaldusega (u. 31%) rauamaaki. Kunagine rikkalik boksiidivaru on ammendumas. Uus-Kaledoonias on palju niklit.