"uhtuurete" - 1 õppematerjal

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

uhtmise, nõlvaerosiooni) ja uhtsetete ehk deluviaalsetete ehk deluuviumi kuhjumise tulemusena kujunenud pinnavormid, teise rühma ajutise sängivoolu tekkelised (uuristusega kaasneb proluviaalsete setete ehk proluuviumi kuhjumine) ja püsiva sängivoolu tekkelised ehk jõetekkelised vormid (uuristusega kaasneb jõesetete ehk alluviaalsete setete ehk alluuviumi kuhjumine). Esimese rühma pinnavorme on rohkesti Lõuna-Eesti künklikul maastikul, kus uhtuurete ette on kuhjunud uhtlehvikuid ning järskudel nõlvadel on kuni 10 m sügavusi jäärakuid ehk ovraage, või kui need on lamendunud ja kamardunud, siisuurakuid. Püsiva sängivoolu suurimad kulutusvormid on jõeorud, need jagunevad säng-, sälk-, mold-, lamm- ja kanjonorgudeks. Väiksematest vormidest leidubsoote, piirdekõrgendikke, uuristus- ehk erosiooniterrasse, lamme, kaldavalle ja kuhjeterrasse, hiiukirne ja joaastanguid. Jugasid on eelkõige Soome lahtesuubuvatel jõgedel