GEOLOOGILINE EHITUS
valmistamiseks.
Jääajajärgseid setteid eristatakse nende tekkeviisi alusel. Rannikualade liiv,kruus ja klibu on merelise
päritoluga. Vähesel määral leidub ka eestis allikalupja(lubjarikkast põhjaveest sadestuv sete,mida saab
kasutada näiteks happeliste põllumuldade lupjamiseks). Suurte astangute jalameil on raskusjõu toimel
varisenud erineva jämedusega materjali. Lõuna-Eesti küngaste jalameil on nõlvadelt alla voolav
vihmavesi kandnud savikaid uhtsetteid. Suurte veekogude läheduses on tuul kuhjanud liiva.
Elutekkelised setted (turvas,muda) seostuvad eelkõige soode tekke ja arenguga. Inimtegevuse
tulemusel on tekkinud maavarade rikastamise ja kasutamise jääkproduktid-
aheraine,põlevkivituhk(Kirde-Eestis).
Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim,oluline veereziim ning vete keemilie koostise
kujundaja. Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised ning osa kulutuspinnavorme,see määrab erinevate
maastike põhijooned.
4.PINNAMOOD