Vääriselupaikade inventuur Eestis
võimaldas sellisest hõredast metsast heina varuda. Puisniite tekkis ka jõelammidele, kus
üleujutused taastasid heinaga äraveetud orgaanilise aine ning luhahein kasvas jätkuvalt lopsak
Lammipuisniitudel kasvavad enamasti pikaealised ja üleujutustele vastupidavad puuliigid nagu
tamm ja sanglepp; iidsete voolusängidevallidel on ka teisi laialehiseid puuliike ja humalaga
läbikasvanud põõsastikke jäänukeid endistest uhtlammimetsadest.
Puude- ja põõsasterohked karja- ja heinamaad on teatud taime- ja loomaliikide esinemise suhtes
võrreldavad põlismetsadega. Paljude sajandite jooksul on seal eksisteerinud neile vajalikud
puuliigid ning ökoloogilised tingimused nagu poolvari või valgusele avatus, erineva vanusega
puud, mitmekesised puidu lagunemisastmed vms.
Kõlvikute vahel ja asustuse läheduses kombineerusid puistutega teatud liikidele looduslikke
annaabi.ee 
