Eesti geograafia
kaugusele tänapäevast merest, nagu Lahemaal, Alutagusel ning LoodeEestis Nõve ja Vihterpalu ümbruses.
11. Vooluveetekkelised pinnavormid, näited.
Need pinnavormid on kujunenud voolava vee geoloogilisel toimul sõltuvmata selles, kas vesi voolab pidevalt
või ajutiselt, kas tal on säng või mitte. Vooluveetekkelisi pinnavorme jaotatakse 3 rühma.
1. Nõlavoolutekkelised ehk uhtevormid
On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu lausalise uhtmise ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise
tulemusena. Pindmisel uuristusel suuri pinnavorme ei teki. Pikematel nõlvadel ja tugevate vihmade aja ühinevad nõlva
mööda allavalguvad veenired suuremateks vooludeks, mis kujundavad uurdeid ja liigestavad nõlvu. Uurete
sügavdamisel moodustavad sügavaid ja lühikesed sälkorud, mida nim. jäärakuteks ehk ovraagideks
annaabi.ee 
