"uhteaineid" - 1 õppematerjal

Eesti elustik ja elukooslused

Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Pikim vohandu- 162km; Pärnu, Pedja,Põltsama. Suurimalangusega Piusa Vesikonnad: (Soome lahe-, Liivi lahe-, Narva-Peipsi vesikond, Saarte veekogud). Jõe tekkimine: lgab:allikast,jästvest,voolata välja soost,kaks väikest jõge suuremaks. Jõe osad: Jõe ülemjooks(suur lang,kiire vool,uuristav tegevus,settimist ei toimu), keskjooks(vool rahulik,uuristav tegevus nõrk,uhteaineid trantsportiv tegevus), alamjooks(vool aeglane,uhtained settivad,moodustuvad setted), suue(merre,järve, teisejõkke,liivasisse,sohu) Voolureziim- sõltub: toitumisest(sademetest,jää- ja lumesulamisveest,põhjaveest), ala kliimast,pinnamoest. Mõisteid: Jõesäng- on oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg ­voolutee, piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel. Terass- nim orgudes lammist kõrgemal paiknevaid astanguid