Reostaja Sven Lapsed Sven ja Robin kõnnivad kahekesi ranna ääres. Neil on igav ja plaanivad midagi teha. SVEN (tüdinenult): Kuule, teeks midagi? Nii igav on. ROBIN (salapäraselt): Sa merd viitsid reostada? Minu arvates Brasiilias võib vett reostada. SVEN (uhkustavalt): Vabalt, ma olen varem ka prügi vette visanud. Ma tean, et tegelikult ei või aga mind väga loodus ei huvita. Pealegi olen näinud kui suuremad poisid on ka seda teinud. ROBIN: Mul on taskus kaks kilekotti, viskame need vette! No muidugi kui sa ikka julged. SVEN (uhkustavalt): Ikka julgen, anna siia teeme ära. Robin ja Sven viskavad kilekotid vette ja naljatlevad omavahel. Nad olid uhked, et julgesid midagi sellist teha
Keeltest võlub teda kõige rohkem ladina keel. Juba esimesel parajal juhul küsis ta Indrekult: ,,Tead sa, kuis on varas ladinakeeli?" ,,Kuis nii?" küsis Indrek arusaamatuses vastu. ,,Tähendab, seda sa veel ei tea," naeratas Laane häbelikult või kavalalt. ,,Ei tea," kinnitas Indrek. ,,Aga mis siis sest?" küsis ta. ,,Kas siis ladina keeles varast ei olegi?" küsis Laane vastu. ,,Aga mis siis sest?" küsis Indrek uuesti. ,,Ei midagi!" ütles Laane. ,,Näe, mina tean seda," lisas ta uhkustavalt juurde ja tahtis veel midagi öelda, aga teda segas Vutt, kes üsna süütult küsis: ,,Aga kuidas on täi ladinakeeli?" ,,Mis?!" hüüdis Laane nagu ehmunult vastu ja katkestas jutu. ,,Tähendab, seda sa ei tea," ütles Vutt. ,,Aga seda peaksid sa teadma, sest selle sõna õpetab vana Gorilla oma poegadele kõigis keeltes kõige enne kätte." ,,Ära sõima," ütles Laane. ,,Kuis ma siis sõiman," vaidles Vutt vastu, ,,täitand gorilla sa ju oledki. Iseasi, kui ma oleks öelnd