Hetked, mida ma võtaks tulevikku kaasa
koguaeg peab õppima ja vara ülesse tõusma. Mulle tundus kõik aga teisiti. Pidime kell 11
koolis olema, ema tuli minuga klassi kaasa, kus kohtasin enda uusi klassikaaslasi. Sugulased
ja pereliikmed läksid aulasse, kus aktus toimuma pidi. Kui kell sai 12, tulid suured õpilased ja
võtsid meid endaga kaasa. Mind viis aulasse üks poiss, keda ma näinud olin. Ma tundsin end
nii suurena, ülikond seljas ja juuksed korras. Mõtlesin koguaeg, et ma ei ole enam väike, ma
käin juba koolis ja uhkustasin sellega sugulaste ees. Nad aga aina naersid mu üle. Koju tagasi
minnes, ootas mind ees suur peolaud. Ema oli tordi teinud, õde valmistas salati. Tuba oli
kaunistatud õhupallidega ja tervitussõnumitega: ,,Ilusat kooli algust." Veetsime sugulastega
toreda pärastlõuna. Õhtu saabudes, küsisin emalt, kas ka homme tuleb selline päev, kuid ema
raputas pead. Ta ütles mulle, et homsest tuleb õppima hakata ja enam sellist pidupäeva ei tule.
Nüüd saan ma sellest aru, mida ema sellega mõtles