Sokratese arusaam inimese loomusest.
vana, et ta esmajoones ei tunneks muret keha ja raha pärast, vaid kannaks hoolt selle
eest, et hing muutuks võimalikult väärtuslikuks". ,,Aga mingu kõik nii, nagu jumalale
meelepärane, ent seadusele tuleb alluda ja ennast on tarvis kaitsta"
Sokrates leidis oma kaitsekõnes, et surma kartmine ei ole midagi muud, kui et kujutled
endale nagu oleksid tark, tegelikult aga ei ole, nagu uhkustaksid, et teada midagi,
millest sul tegelikult aimugi pole. Keegi ei tea, mida endast kujutab surm; v-b on ta
inimesele suurimaks hüveks, ent inimesed kardavad surma, nagu teaksid nad kindlasti,
et ta on suurim pahe. Sokrates kaalutles selle üle, kui palju on põhjust loota, et et surm
on hüve? Tema arvates oli surm üks kahest: kas muutumine eimiskiks, tähendab,
surnul ei ole enam mitte mingeid tundeid, või vastavalt pärimusele teatud muudatud,
annaabi.ee 
