Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Enamiku kuulsamatest Kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud, koopiate põhjal. Arhailine skulptuur Arhailised skulptuurid seisid iseseisvalt, alati kujutati meesfiguure alasti ja naisfiguure riietatult. Skulptuurid üldjuhul seisavad sirgelt, käed kõrval rusikas, vasak jalg pisut ees, näol arhailine naeratus. See väljendas enesekindlust ning uhkusetunnet. Klassikaline skulptuur Kaob tardunud poos hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Populaarseks saab sportlaste kujutamine. Klassikalise ajastu kujud olid ilmekad igast küljest. Kaob grimmasitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Keerukamate pooside toetamiseks kasutati tugijalga. Tuntumatel kettaheitja Myron ja odakandja Polykleitos reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlejad on tegelased
saada tunnustust; 5. aste- intellektuaalsed, esteetilised, eneseaktualiseerimise vajadus: vajadus uurida, teada, vajadus luua, oma oskuste arendamine. (Sõerd 1992:49) Enda vajaduste rahuldamisel jäävad lapsed tihtipeale tähelepanuta. Kuidas saab laps jõuda kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseni, kui näiteks lapsel on nälg või armastuse puudus? Lapsed vajavad täiskasvanu tihedas päevaplaanis tähelepanu. Näiteks tahavad nad oma õnnestunud tööde eest kiitust ja vanemate uhkusetunnet. Kui aga vanemad väljendavad ükskõiksust või ärritatust, tekitab see lapses segadust. Laps, kes peab korduvalt ebaadekvaatset reaktsiooni taluma, kaotab uhkustunde oma saavutuste üle ja entusiasmi. (Chazan, 2001:18) "Vaikselt omaette tegutsev "hea laps" on elumuredest niigi koormatud täiskasvanule mugav. Kuigi üksiolek on sageli täiesti sobiv ja vajalik seisund, võib see olla ka eemaletõmbumine millegi eest, äratõugatus kellegi poolt,