Joseph Haydn
kooripoisiks. Sealses toomkoolis õppis tulevane helilooja laulukunsti, klaveri-
ja viiulimängu ning sai ka teooria- ja kompositsiooniõpetust. Pärast
häälemurret, ilmselt 1749. aastal, lahkus ta toomkoolist. Vanemad soovisid,
et Haydn alustaks Viinis vaimulikuõpinguid, kuna teda see aga ei huvitanud,
lõpetasid nad tema rahalise toetamise. Haydn elaas järgnevail aastail üsna
kasinates oludes, ent väga oluline on seik, et tema “vilets pööningukamber”
sattus olema uhks majas, kus elas Esterházy vananev leskvürstinna, kahe
vürsti ema, keda Haydn hiljem kolmkümmend aastat kapellmeistrina teenis.
Aastaid teenis Haydn elitist klaveritundide andmisega, viiulimänguga ja
orkestrites ja ansamblites ning klaverisaatjana kuulsa Napoli ooperihelilooja
ja lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Viimaselt õppis Haydn palju nii
kompositsiooni kui laulmise alal ning tänu Porporale pääses ta ka Viini
parimatesse muusikasalongidesse. 1759