A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Põletame ära kirja, mis teile
kahtlemata teatab mõne teie griseti või toatüdruku uuest truudusemurdmisest.»
294
«Missuguse kirja?» hüüdis Aramis ägedalt.
«Kirja, mis saabus teie äraolekul ja mis anti minu kätte teile edasitoimetamiseks.»
«Kellelt on see kiri?»
«Ah, mingilt nukralt teenijannalt või mõnelt meeltheitvalt grisetilt. Võib-olla proua de
Chevreuse'i toatüdrukult, kes oli sunnitud oma käskijannaga Tours'i tagasi minema ja
võttis uhkeldamisesoovist lõhnastatud kirjapaberit ning pitseeris kirja hertsoginna
vapiga.»
«Mis te seal räägite?»
«Oh, ma olen ta vist ära kaotanud,» ütles noormees salakavalalt, teeseldes kirja
otsimist. «Õnneks on maailm haud, inimesed ning järelikult ka naised on varjud ja
armastus on tühine tunne.»
«Oo, d'Artagnan, d'Artagnan,» karjus Aramis, «sa tapad mu!»
«Ah näe, siin ta on!» ütles d'Artagnan.
Ja ta tõmbas kirja taskust.