DNA struktuuris tekkinud vigu juba replikatsiooni eel, selle kaigus voi jarel krossingoveri teel. Tsutogeneetika alused Tsutogeneetika pohiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. DNA molekulide ruumiline paiknemine rakus soltub suurel maaral organismi struktuurist. Lihtsaimateks uherakulisteks organismideks on bakterid. Nende rakuehitus on suhteliselt lihtne ja neil puudub rakutuum. Bakterite DNA pohiosa paikneb raku tsentraalses osas uheainsa rongasmolekulina ja pole seotud valkudega. Seda bakterite DNAmolekuli nimetatakse genofooriks, ehk bakterikromosoomiks. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokaruootideks. Organismidel (enamasti hulkraksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukaruootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel vaiksematest kromofibrillidest.
kujutatud nimetatakse ristkuliksignaal (impulss) aeg-vaates ja paremal sagedusdeviatsiooniks ,mis maarab ara kui suurt sagedusvaates ribalaiust kus on naha ,et impulss-signaal koosneb antud signaali ulekandmine nouab. paljudes Sagedusmoduleeritud vonkumise sagedusspekter sagedustest. on isegi uheainsa Amplituudmodulatsioon moduleeriva sageduse korral teoreetiliselt Info ülekande meetod. lopmatult lai Kandevlaine sagedus on koguaeg konstantne kuid ,kusjuures kulgsagedused paiknevad amplituud kesksagedusest muutub infosignaali taktis. (kandevlainest) molemal pool infosignaali Sagedusmodulatsiooni(FM) puhul on olukord sageduse sagedusest
annaabi.ee 
