Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
Sõnades aeg ja poeg lisandub j häälduse hõlbustamiseks.
T Laadivaheldus on võimalik ainult ht-ühendis ht : h, nt jaht : jahi, siht : sihi, koht : koha, kahtlema :
kahelda.
Mõnedes t-laadivaheldusega sõnades pole nimetava aste süsteemipärane, nt rehi : rehe : reht(e); rohi
: rohu : rohtu; ruhi : ruhe : ruht(e) (puutüvest õõnestatud anum või paat).
Kaks paradigmat: uhtuma : uhtub ‘ uhutud olema’; uhtuma : uhub ‘ uhtma, uhama’
NB! vaher ja aher on astmevahelduseta, sest kõik ülejäänud vormid peale ainsuse nimetava on
tugevas astmes. ÕSis kuuluvad eri tüüpi.
K Ilmneb ühendites hk ja sk, nt kask, lehk (ühendis võib olla ka kolmas konsonant, nt norskama) k kaob.
Nõrga ja tugeva astme vormide määramise problemaatilisus mõne sõna puhul, nt laskma (LT): lasta
(LT): lasen (LN): lasksin (LT) e lasin (LN): lasknud (LT): lastakse (LT): lastud (LT). k langeb