Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis
lisanub igal talvel rände tulemusena põhja poolt veel kuni 1500 lindu.(eoy.ee)
Karvasjalg-kakk e. laanekakk:
II kategooria liik.
Rästa suurune, kuid jässakam. Ülalpool pruunikashall, tumeda mustriga. Pea väga jäme.
"Loor" ühevärviliselt valkjashall. Saba vähemalt poole tiiva pikkune. Aktiivne öösiti. Päeval
istub varjatult puuokstel, puuvõrades. Paarimisaegne häälitsus pehme vilerida "ugugug".
Üldpikkus 25 cm.
Karvasjalg-kakk on Eesti metsade tavalisemaid ja üldlevinumaid kakulisi. Eelistab suuremaid
metsi, metsatukkasi või männikutes elab harva. Elab eelkõige kuuse-segametsades ja
männikutes. Pesitsemisvõimaluste korral kasutab ka teistsuguseid metsi, isegi
rabamännikuid.. (T. Randla, 1976)
Eestis pesitseb 200-500 paari.(eoy.ee)
Kivikakk:
Ei ole kaitsealune liik.
Karvasjalg-kaku suurune. Ülalpool tume-pruunikashall heledate tähnidega. Alapoolne valge,
annaabi.ee 
