Eesti kultuuri alused ja tähendus
mittesaks. Rahvusest, täpsemini ehk rahvustundest, mida tollal ei olnud olemas, olulisem oli
sotsiaalne seisund. Saksa keele oskamine ja haridus andis võimaluse tõusuks sotsiaalsel
redelil. Mats muutus uhkeks oma matsiseisusele alles 19. sajandi lõpul rahvusliku ärkamise
käigus. Tegelikult tekib Eesti rahvas koos nn katkestuse kultuuriga, otsustavalt lahti rebides
ennast oma talupoeglikkusest ja luterlikkusest. Tänase eestlase kultuur ei juurdu kuigivõrd
kunagises ugrilises karukultuses ega kristlikus feodaalajas, vaid 19. sajandi positivistlikus
teaduses ja sotsialismiideedes. Eestlaste õnnetus ja samas ka õnn on geopoliitiline asend kahe
tsivilisatsiooni piiril, mis soodsal hetkel võimaldas seda positsiooni vormistada poliitilise
omariiklusena.
Teine kultuur on paratamatult vajalik, sest selleks, et oleks olemas mina, peab olema ka teine.
Identiteet on dünaamiline ja dialoogiline, see defineeritakse suhtes Teisega. Eestis on üldine
annaabi.ee 
