Eesti keskaeg
pühakupäevad mõjutasid majanduselu rütmi, olles tihti maksude ja rendi tasumise
ning muude lepinguliste kohustuste tähtaegadeks. Tallinnas ja Riias peamisteks
maksutähtaegadeks olid ülestõusmispühad, jaanipäev, mihkli päev (29. sept) ja jõulud.
Linnades kirikutel olid kellatornid, mis andsid inimestele teada aega.
Maaelanikkonna religioon- Eestlaste ideoloogiline, vaimne põhiolemas on midagi
stiihilist, mis ei kuulu läänemaailma. Ehk maausk, see on oma religioon (Soome-
Ugrilik religioon). Muinas-ajal Eesti polnud isoleeritud ümbritsetud maailmast.
Kristlikud ideed olid eestlastele tuttavad. On teada üksikuid kristlastest eestlaseid 12.
sajandil. 12. sajandil on tavalised leiud haudades kaela ümber ristid. Keskaegsed
kristlased ei eitanud paganlike jumalate olemasolu, sest neid peeti deemoniteks, kes
võtsid võimu üle inimeste. Maausk polnud ühtne, pidevalt seda inimesed täiendasid ja
muutsid
annaabi.ee 
