Soome-ugri rahvakultuur
(it), vengr (vn) jt on ungarlaste kohta kasutusele tulnud slaavlaste vahendusel alates 8. sajandist. Nimetuse aluseks on
onoguri-bulgarite nimetus (on 'kümme', ogur 'oguri hõimu nimetus'), kes on ajaloos tuntud juba 5. sajandist.
Kuigi hantide ja manside asuala tähistav ajalooline geograafiline nimetus Jugra meenutab kõlaliselt pisut sõna onogur,
pole see etümoloogiliselt sama. Ungarlaste, manside ja hantide kohta kasutatav ühisnimetus ugri (ugor) on
rahvusvahelises teaduskeeles levinud termin, mille võttis kasutusele József Budenz 19. saj teisel poolel.
Asuala
Ungari asub Kesk-Euroopas, läänest Alpidest, põhjast ja idast Karpaatidest ning lõunast Dinaari mäestikust
ümbritsetud Kesk-Doonau madalikul (ehk Karpaatide basseinis).
Riigi pindala on 93 030 km2 ehk vähem kui 1% Euroopa territooriumist. Ungari on pikliku kujuga: selle ulatus idast
läände on 528 km, põhjast lõunasse 268 km