V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
selle võlvi all aga madalal terava-kaarelist ust. Keerdtrepi vastasseinas olev laskeava laskis
näha päratu suurt lukku ja tugevat raudkonst-ruktsiooni. Kes tänapäev seda ust tahab näha,
15Mil viisil (lad. k.). .
16 Kuid siiski tõepoolest (lao. k l .
Puhu, looda (lad. k.).
1
4
7
võib seda ära tunda pealiskirjast, mis valgete tähtedega mustale seinale on kriipseldatud:
«Ma jumaldan Cora1ie'd. 18 2 3. Alla kirjutanud Ugene.» («Alla kirjutanud» seisab tekstis.)
«Puh,» ähkis skolaar, «siin ta vist ongi.» Võti seisis võtmeaugus. Jehan seisis ukse juures.
Ta lükkas seda tasa ja pistis pea prao vahelt sisse.
Lugeja on muidugi lehitsenud Rembrandti, selle maalikunsti Shakespeare'i imelist
toodangut. Tema imestusväärsete gravüüride seas leidub üks ofort, mis kujutab arvatavasti
doktor Fausti * ja mida võimatu on ilma sügava erutuseta vaadata. Teie ees on sünge kong,