Elu Eestis enne vallutussõdasid.
koos taludega. Asustamata oli suuremad soised alad, tihe asustus oli viljakatel Lõuna Eesti
aladel, hõredam Põhja Eestis. Lääne Eestis peeti rohkem kariloomi.
Eestimaa oli jaotatud väiksemateks piirkondadeks kihelkondadeks, neid oli umbes 40 50.
Kihelkonnad moodustasid omavahel liite ja nii tekkisid maakonnad. Ühtset riiki eestlastel veel
ei olnud, iga elanik nimetas ennast kodumaakonna järgi nt. sakalaseks, harjulaseks, ugalaseks
jne.
Elanike üldarv oli XIII sajandi alguseks ligikaudu 150 000 inimest. Elati külades ja asulates,
iga suurema küla lähedal oli kaitseehitisena linnus. Tähtsamate kaubateede
ristumiskohtadesse tekkisid suured linnused, näiteks Tartu, Tallinn, Otepää, Varbola. Oli ka
väiksemaid linnuseid mis kuulusid jõukamatele üksikperedele. Oli tekkinud varanduslik
ebavõrdsus. Säärame linnus oli näiteks Lõhavere linnus Lehola maavanema Lembitu kants
Suure Jaani lähedal.
annaabi.ee 
