Aadel ja relvastus keskajal
Kui rüütlite
raskeratsaväe rünnak jalaväge tabas, siis oli viimase saatus muidugi otsustatud ja tagajärjed
kohutavad. Mitmel pool, ka Baltimaade ristisõdades, üritasid kohalikud peamiselt
jalameestest koosnevad üksused võtta lahingu rüütliväega vastu metsas või soisel alal, kus
rüütlitel oli raskem manööverdada.
Kuid aja jooksul õppisid jalamehed ka rüütliratsaväega toime tulema. Näiteks kogesid inglise
väed 13. sajandi lõpul sotlaste ja uelslastega peetud võitluses nende pikkvibu efektiivsust ja
võtsid selle ka oma relvastusse.
Saja-aastase sõja käigus toimunud Crécy lahingus (1346) ründas inglasi arvukas Prantsuse
ratsarüütlite vägi. Inglased suutsid aga oma rohkete vibuküttidega, pikkade vibudega, lasta
10-12 noolt minutis. Paljud Prantsuse rüütlid ja nende hobused said rünnakutel noolte läbi
surma või vigastada ning inglased saavutasid hiilgava võidu. Prantslased olevat kaotanud
1500 rüütlit.
14
annaabi.ee 
