Keemilised vooluallikad
b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid
Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on:
1)nimipinge voltides (V)
2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma
kindlatel tühjendustingimustel.
3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel
osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud.
Kütuseelement
Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839.a uelslasest jurist ja füüsik sir William
Robert Grove (1811-1896). Kütuseelemendis toimub kütuse elektrokeemiline oksüdatsioon
(nn külmpõlemine), mille tulemusena saadakse nii elektrit kui ka soojust.
Kütusena kasutatakse kõige enam põlevgaase, nagu vesinik, süsinikoksiid, süsivesinikud,
aga kasutatakse ka vedel- (hüdrasiin) ning tahkekütuseid (süsi). Oksüdeerijaks on tavaliselt
hapnik nii puhtal kujul kui ka õhu või vesinikperoksiidi koostises. Kütuseelement koosneb
annaabi.ee 
