Jakob Hurt
asundustes. Kogutud materjalidest pandi kokku suur ja esinduslik rahvaluulekogu, mida
on hiljem mitmed teadlased uurinud. See kogu koosnes 261 589 erinevast rahvaluule
osast (esindatud olid kõik zanrid), mida oli kokku 122 317 lk., peale selle veel
murdeaineid. Nendest materjalidest avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet.
Esimesena ilmus raamat muistenditest, mis oli küll algselt saksa keeles ("Beiträge zur
Kenntniss estnischer Sagen und Ueberliefungen"). Ta kavatses välja ande terve sarja
rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta
Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks
venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis.
Jakob Hurda elutee jõudis lõpule 13. jaanuaril 1907 Peterburis.1992. aastast antakse
Jakob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk
(A. Rimm, arhitekt A. Mänd). J
annaabi.ee 
