Piet Mondrian
nime Mondrianiks, kuna ta ei soovinud, et teda aetakse segamini tema onu Fritsiga.
Mondrianide perekond oli kalvinistlikku usku, nad olid väga artistlikud: maalisid ja
musitseerisid. Juba varases lapsepõlves avaldus Pieti andekus maalimises. Nii isa kui ka onu
õpetasid talle maalikunsti tehnikat.
Teismelise eas hariti Mondriani põhjalikult maalikunstis ja ta õppis seda mitmetes koolides.
Teda aitas õpingutes erruläinud kunstiõpetaja Baet van Ueberfeldt. Mondrian Sr. plaanis, et ta
pojast saaks kunstiõpetaja. Mondrian sai endale õpetusload ja tal lubati õpetada alg- ja
põhikoolides. Olles kunstiõpetaja, täitis Mondrian oma isa soovi ning otsustas hakata
kunstnikuks 1892. Ta isa ei suutnud teda finantsiliselt toetada, et Piet saaks õppida
Raahvusvahelises Kunstiakadeemias Amsterdamis, aga see-eest suutis onu Frits talle piisavalt
raha selle jaoks koguda. Kahekümnendal eluaastal kolis Mondrian Amsterdami.